Jagamismajandus jõuab ärikinnisvarasse

Möödunud aasta lõpus prognoosis Deloitte Center for Financial Services, et ärikinnisvaras on oodata radikaalseid muutusi, millega peaks iga ärikinnisvarasse investeerja arvestama, kirjutab 2. mai Äripäev kinnisvara rubriigis.

Sarnaselt Uberi ja Lyftiga, mis muudavad inimeste arusaamu ühistranspordist ja isiklike sõiduvahendite omamisest, muudab jagamismajandus ärikinnisvara kasutamise põhimõtteid.

WeWork ja Regus rahuldavad äriklientide lühiajalist vajadust kontoripindade ja nõupidamisruumide järele nii päeva- kui ka tunnipõhiselt. Liquidspace on asendanud pikaajalised rangelt reglementeeritud üürilepingud lühiajaliste ning üüritava pinna suurust paindlikult muuta lubavate lepingutega.

Eestis on suurim selliseid teenuseid pakkuv firma Regus, millel on siin kaks keskust. Sügisel on lisaks plaanis avada jagatav büroopind Worklandi kaubamärgi all Hobujaama tänaval. Büroopinna operaatorfirma BPT Real Estate juhi Indrek Hääle sõnul muudab jagamismajandus võrreldes tavalise kinnisvaraga kinnisvarakasutuse põhimõtteid.

Ärikinnisvarast rääkides peetakse siiamaani silmas peamiselt fikseeritud tähtajaga rendilepinguid. "Rääkimata sellest, et kontor ise on kindla suurusega," märkis Hääl. "See sunnib ettevõtteid hoidma firmasid kindlas raamistikus, mis pole lihtne, kui ettevõte kasvab kiiresti,“ selgitas Hääl. Ta lisas, et muutused toimuvad ärimaailmas kiiresti, sageli üleöö. See seab ettevõtja olukorda, kus on vaja paindlikke lahendusi. 

Kõige eest on juba hoolitsetud

Jagamismajanduse kontseptsioon büroopindade puhul tähendab, et operaatorfirma on välja ehitanud bürooruumid, kus on olemas ettevõtjatele vajalik: lauad ja toolid, aga ka kööginurk ja kohvimasin. Ettevõtjal pole muud, kui kontorisse kohale tulla, end laua taga sisse seada, sülearvuti lahti lüüa ja tööle asuda, märkis Hääl.

Hääle sõnul ei jääda vaid inventarikeskseks, lisaks pakutakse sekretäriteenust, hoolitsedes nii telefonikõnede eest kui ka jagades kontoris posti laiali.

Ettevõtja maksab selle eest, mida ta kasutab. "Näiteks saab firma rentida mõneks tunniks koosolekuruumi, ilma et peaks selle eest kogu aeg maksma," tõi ta näiteks. 

Kasutaja seisukohast on jagamisbüroo eelis paindlikkus. Samuti on Hääle sõnul tähtis kokkuhoid. "Näiteks ei pea ostma mööblit – kui midagi läheb katki, parandame ise ära. Ettevõte ei pea tegelema kontorihaldusega, ta rendib ainult oma töölauda, muu on meie poolt hinna sees,“ kirjeldas ta.

Lauda võib ettevõte rentida sisuliselt nii kaua, kui soovib. "Ja ära minnes ei teki küsimusi näiteks selle kohta, kuhu laudu ja toole panna,“ tõi ta näiteks.

Pakub investorile kindlust

Hääl nentis, et investori seisukohalt on tegu pikaajalise lepinguga. "See, et üürilevõtja teeb ruumid korda, muudab need atraktiivseks ja arendab seal oma äri, annab invesorile kindluse," märkis ta.

Hääle sõnul on mujal maailmas levinud ka käibepõhine jagamismudel. "Kui äril läheb väga hästi, siis jagatakse ka näiteks kasumit. Mujal Euroopas ja USAs on see väga levinud," lausus Hääl. Trendid võetakse üle – nendega harjutakse ning hakatakse siis kasutama. "Ma usun, et ka meil saab see populaarseks,“ märkis ta.

Eestis jagamisbüroo kogemusi esialgu napib, Leedus seda kasutanud Rootsi Kaubanduskoja Leedu filiaali tegevdirektor Jolita Bareikienė sõnul otsustati kontseptsiooni kasuks eelkõige selle aukoha pärast – filiaal asub Leedus Vilniuse kesklinnas, Gediminase avenüül.

"Varem oli meil tavaline kontori rendileping," märkis Bareikienė. "Jagamisbüroo eeliseks on, et administratiivsed kohustused on jagatud kõigi üürnike vahel. Nii on odavam. Lisaks kannavad kõigi teenuste eest hoolt operaatori administraatorid, mis on meile oluline, kuna meie kontoris töötab ainult kaks inimest,“ rääkis Bareikienė. Tema sõnul annab see töötajatele võimaluse keskenduda tööülesannetele, kuna nad ei pea tegelema kõrvaliste asjadega.

Bareikienė jätkas, et filiaali jaoks on väga oluline ka tõik, et kõik muud teenused, nende seas koristamine ja turvateenus, on arvestatud hinna sisse. "Kui me peaksime nende asjade eest ise hoolt kandma, võib juhtuda, et mõni teenusepakkuja asub teises linna otsas, mis võtab omakorda aega,“ lausus ta. 

Kallis lõbu

Tundub, et tegu on kalli teenusega. Hindu kommenteerides jäi Hääl napisõnaliseks, märkides, et sihtrühmaks polegi firmad, kes alles esimesi samme teevad. "Me ei saa pakkuda väga odavat ruutmeetripõhist hinda, vaadata tuleb kogu paketi maksumust, kuna selles on palju tugiteenuseid,“ märkis ta.

Ta lisas, et kui mõelda kas või sellele, kui palju maksab ainuüksi kontorisisustuse ostmine, võib lõppkokkuvõttes teenus siiski odavamgi tulla. "Samuti ei tasu unustada, et ettevõtte käekäik ja vajadused võivad olla väga muutlikud,“ lisas ta.

Hääle sõnul on jagamismajanduse mudeli peamine risk see, et operaator ei taba ära, mida turg ja kliendid soovivad. "Siis sa ei pruugi suuta oma teenust müüa. Meie risk on see, et kui me ei saa kõiki kohti täis, on see meie jaoks kulu,“ selgitas Hääl.

 

Baltikumis populaarne

Lätis ja Leedus jagamismajandus büroopindade rendiäris juba väga populaarne, ütles BPT Real Estate'i juht Indrek Hääl.

"Näiteks Riias on meil 1300ruutmeetrine äripind, mis on üle 80 protsendi täis müüdud. Vilniuses avasime hiljuti koha, mis oli juba enne avamist pooleldi välja müüdud. Huvi on suur,“ rääkis Hääl.

Hääl kiitis, et büroopindade jagamisega tekib ettevõtete vahel sünergia. "Kontseptsioon võimaldab ettevõtjal oma kabinetis tööd teha, aga samas ühisalas koos kohvi juues mõtteid vahetada. Nii võivad hakata sündima uued ja põnevad ideed."

"Loomelinnakuideid me ei arenda. Meie kontseptsioon on pigem soliidsem," märkis Hääl.